Tööalane rehabilitatsioon

Tööalane rehabilitatsioon on mõeldud inimestele, kellel on puude või haiguse tõttu takistusi ja kes vajavad seetõttu tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks erinevate spetsialistide ehk rehabilitatsioonimeeskonna abi. Tööalase rehabilitatsiooni sihtühmaks on tööealised (st vanuses 16 kuni vanaduspensioniiga) vähenenud töövõimega inimesed:

• kellel on puue või püsiv töövõimetus või osaline töövõime ning
• kes on hõivatud (töötajad, õppijad, ettevõtjad) või
• otsivad tööd (on registreeritud töötud).

Tööalane rehabilitatsioon:

• valmistab teid ette tööeluks;
• toetab teie tööleasumist või töötamist.

Tööalast rehabilitatsiooni võib näiteks olla vaja selleks, et parandada liikumisoskusi või kõnet, õppida kasutama abivahendeid, lahendada psühholoogilisi probleeme. Samuti võib vaja olla nõustamist, et leida motivatsiooni ja suurendada enesekindlust, õppida puude või haigusega igapäevaselt toime tulema. Vajadusel saab rehabilitatsioonimeeskond aidata teil tööellu sisse elada, nõustades tööandjat, kuidas tööd sobivamalt korraldada või töökeskkonda kohandada.

Kuidas tööalase rehabilitatsiooni teenus toimub?

• töötukassa juhtumikorraldaja hindab teie teenusevajadust;
• lepite juhtumikorraldajaga kokku rehabilitatsiooni eesmärgi;
• valite enda jaoks sobiva rehabilitatsiooniasutuse;
• lepite kokku kohtumise teenuseosutajaga tegevuskava koostamiseks või rehabilitatsiooniprogrammis osalemiseks;
• töötukassa kinnitab tegevuskava;
• alustate rehabilitatsiooniteenusel osalemist.

(Allikas: Töötukassa)

Lisainfo saamiseks külasta Töötukassa kodulehte 

https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/tooalane-rehabilitatsioon

Töötukassa esinduste kontaktid leiate siit: töötukassa esindused.

Alates 01.01.2016 on Aarika OÜ Töötukassa koostööpartneriks tööalase rehabilitatsiooniteenuse osutamisel.

Tööalase rehebilitatsiooni teenust osutame 16–65-aastastele inimestele, kelle:

• töövõime on vähenenud depressiooni, ärevushäire, pervasiivse arenguhäire või kerge vaimse alaarengu tõttu;
• kõne ja keele arengus esinevate probleemide tõttu on pärsitud tööturul osalemine (v.a. isikud kes viiplevad või ei oma kirjakeele oskust);
• liikumisvõime ja sellest tulenevalt võime tööturul osaleda on vähenenud kaasuvana psüühilisest erivajadusest;
• skeleti-lihasüsteemi probleemidest (näiteks seljavalu, liigesvalud, vähene koormustaluvus jne) tingitud seisund on takistuseks tööturul osalemisele
• töövõimet pärsivad saadud vähi- (või mõne muu kroonilise haiguse) diagnoos, vähiraviga kaasnevad emotsionaalsed ja füüsilised probleemid, raskused tava- ja tööellu naasmisel peale raviprotseduuride läbimist.